Selasa, 29 September 2009

Campanha Fura Posu Explorasaun

MEDIA RELEASE
Sesta, 25 Setembru 2009
Campanha Fura Posu Explorasaun iha tinan 2009
iha Area Dezenvolvimentu Petróliferu Conjunta (JPDA)


Prosesu fo sai bloku exploration iha tinan 2006 loke dalan ba kontinuasaun aktividades explorasaun petróliferu iha area dezenvolvimentu petrólifero conjunta (JPDA). Liu husi prosesu “Competitive Bidding” blokus explorasaun fo ba Petronas Carigali (Timor Sea) Limited (JPDA 06-102), Minza Oil Ltd (JPDA06-101A) and Oilex (JPDA 06-103 ) Limited. Iha tinan nebe hanesan PSC (Kontratu fahe Produsaun) foun ida mos assina husi kompania ENI JPDA hodi sai hanesan operador foun ba bloku, JPDA 06-105 Tinan ida ne (2009) Petronas Carigali (Timor Sea) Limited (PCTSL) hanesan operador ba bloku JPDA 06-102 no nia parseiru koreanus sira, KG (Timor Sea 06-102) Ltd., SAMSUNG Oil and Gas (Timor Sea 06-102) Ltd and LG (Timor Sea 06-102) Ltd sei halao kampania fura posu explorasaun iha bloku JPDA 06-102 nebe lokalisa iha basia Bonaparte iha Tasi Timor ho tasi nia klean metru 70 -100. PCTSL ho nia parseirus iha komitmento iha PSC atu fura posu tolu hanesan parte husi sira nia programa servisu obrigatoriu antes periodo tinan tolu husi kontratu fahe produsaun (PSC) remata.

Liu husi interpretasaun data seismiku 2D nebe existi, prosesu no halo interpretasaun geologika no mos akusasaun saismiku 3D cobre area 645 kilometro kuadradu ho ninia interpretasaun no estudu geologiku, Parseirus iha bloku ida ne identifika prospeito petroliferu foun tolu ho naran Makikit, Kurita no Sipu. Prospeito tolu ne sei fura tutuir malun iha fulan balun mai oin. Objetivu husi posu hirak ne atu descobre potensia minaria iha Fatuk Minarai (sandstone reservoirs) ho tinan geologiku Jurasic nebe iha formasaun Elang/Plover
Depois de hetan approvasaun nesesariu husi Autoridade Nacional do Petróleo (ANP) no instituisaun relevante in Timor-Leste, Petronas asigura ona kontratus hotu hodi fura posu minarai tolu ne. Ro fura posu minarai, Ocean Shield to iha posu fatin, Makikit-1 iha 06:00hrs 16 Setembro 2009 e agora dadaun fura hela posu Makikit-1. Tuir estimasaun posu primeiro sei complete iha loron 43 nia laran e tuir kedas perforasaun iha prospeito rua seluk, Kurita no Sipu
Iha parte seluk, Oilex (JPDA 06-103) Limited no nia parseirus sira, Japan Energy E&P JPDA Limited, Global Energy Inc, Bharat PetroResources JPDA Limited and GSPC (JPDA) Limited finalisa ona kontratu ho Songa Offshore Ltd hodi utiliza Ro fura posu Songa Mercur atu halo perfurasaun iha prospeito rua Lolotoe no Lore iha bloku JPDA 06-103 antes 15 Janeiro 2010.
Hanesan kampania fura posu explorasaun nebe halao husi ENI JPDA 06-105 iha 2008 hodi fo resultado Kampo minarai Kitan, Planu perfurasaun posu explorasaun tinan ne reflete campanha nebe bot liu iha Tasi Laran depois de PSC foun iha 2006. Maske sedu liu hodi fo hatene katak deskobre kampu minarai foun bele atinji liu husi posu explorasaun foun hirak ne, ANP iha esperansa ba kompania sira para hetan susesu iha campainha perfurasaun posu explorasaun ida ne e espera katak operasaun hodi fura posu hirak ne seguru e prudenti
Preguntas konaba kontiudu iha media release ida ne, bele kontaktu Sr Rui Soares, Director ba Explorasaun e Produsaun, Rui.Soares@anp-tl.org, ou telefone +670 3324098.

ETPEF

EAST TIMOR PETROLEUM ENGINEERS FORUM

Alamat Sementara: Jl. Tambakbayan Blok TB 18 No 16C Yogyakarta No Telp. (+62) 081328129996 / 081578846358
E-mail: etpef_info@yahoo.com Website: etpef-info.co.cc

East Timor Petroleum Engineers Forum (ETPEF) merupakan organisasi sosial non profit,
didirikan pada 18 Agustus 2009 oleh sekelompok sarjana muda jurusan teknik perminyakan,
antara lain: Amilcar João Da Costa, Joanico Pires, Aderito Francisco Da Costa, Aquiles Salvador
Guterres, Frederico Santos Da Cunha, Maria Ricardina Freitas, Advento Amaral dan Manuel
Agostinho Monteiro. Pada saat ini ETPEF memiliki lebih dari 15 anggota tersebar di seluruh
Timor Leste dan 3 negara di seluruh dunia.
Kegiatan utama ETPEF adalah mengembangkan profesionalisme di kalangan sarjana
muda dan ahli teknik minyak bumi & gas bumi Timor Leste melalui Simposium Nasional dan
Internasional, berbagai Seminar, Talks Show, kursus-kursus, mendatangkan pengajar terkemuka
ke Perguruan Tinggi, melalui aktivitas sosial seperti sumbangan bencana alam, sumbangan ke
Yayasan Yatim Piatu, turnamen golf, tenis, dan juga memberikan beasiswa untuk mahasiswamahasiswi
Timor Leste yang berprestasi.
ETPEF memiliki rencana mendirikan Yayasan ETPEF yang memfokuskan pada kegiatan
pendidikan dan pelatihan untuk umum.
Selain itu ETPEF juga berencana mendirikan Lembaga Sertifikasi Profesi Sarjana Muda
dan Ahli Teknik Perminyakan Timor Leste (LSP-ETPEF), yang memfokuskan pada
penyelenggaraan pelatihan dan sertifikasi profesi dalam bidang industri minyak bumi & gas
bumi.

Atualiza iha 23 Setembru 2009

Atualiza iha 23 Setembru 2009

Governu Timor-Leste sei selu besik tokon $400 ba kompanha husi Xina atu konstrui planta eletrisidade tolu atu uza oleu pezadu (residu) no rede nasional voltaje alto. Planta enerjia bazea ba makina no gerador tuan ne'ebe uza tiha ona iha China ba dekade rua ona. Fabrika ne'e hamosu polusaun makaas, difisil atu maneja teknolojia ne'ebe nasaun barak mak husik hela ona ka para uza ona. Ida ne'e sei hamosu udan acidu, pulusaun bee, foer baneno solidu, pulusaun anin. no emisaun gas estufa. Salien tan ba preukupasaun ambiente no realibilidade kona-ba projeitu ne'e, informasaun susar atu hetan no rumor hamosu kona-ba iregularidade iha kontratu, orsamentu no prosesu sira seluk.
Konstruksaun hahu iha fulan Fevereiru 2009 iha fatin primeiru iha Hera, ho objektivu atu fo eletrisidade ba distritu tomak molok tinan 2009 nia rohan.
Pajina web site ne'e atu atualiza regularmente wainhira ami hetan informasun foun. Click (hili) iha pajina web site. Click atu hare seksaun kona-ba:

Fundu Petroleu Timor Leste

Fundu Petroleu Timor Leste
September 2005 - August 2009

Estabelesimento
Iha Outubru 2004, Ministeriu Planu no Finansas halo konsultasaun publiku kona-ba konseitu atu estabelese Fundu Petroleu ida ba Timor Leste, ne’ebé sei simu rendimentu husi petroleu no maneja fundu ne’e iha dalan ne’ebé sustentavel. Husi Janeiru too Junhu 2005, Governu no Parlamentu Nasional Timor-Leste halo konsultasaun no audensia publiku kona-ba Lei Fundo Petroleu (Pt), ne’ebé pasa ho votus tomak iha Julhu 2005.
Authoridade Bankaria no Pagamentu (BPA) Timor-Leste ne’ebé sei administra Fundu Petroleu, asina Akordu Manajementu Operasional (Pt) ho Ministeriu Planu no Finansas iha Julhu. BPA publika esplikasuan atu oinsa Fundu ne’e opera iha ninia Boletim Economicu iha fulan hanesan. Orgaun rua asina Akordu Manajementu foun iha fulan Junhu 2009.
Governu anunsia estabelesimentu Fundu Petroleu iha loron 22 fulan Setembru 2005.
Sosiedade Civil hili ninia representante ba Konselhu Konsultativu Fundu Petroleu iha fulan Fevereiru 2006, maibe KKFP la hala’o servisu to iha fim tinan 2006. Membru KKFP, hili bazea deit ba Lei Fundu Petroleu nian, inkluindu eis Primeiru Ministru Mari Alkatiri, reprezentate Sosiedade Civil Thomas Freitas (Luta Hamutuk), Maria Dias (Rede Feto), Parlamentu Nasional nomeia Antero Bendito no Nuno Rodrigues, Presidente Republika hili Fransisco da Costa Monteiro no Aurelio Guterres (nomeia husi Presidente Parlamentu Lu-Olo), reprezentante seitor privadu (comersio) Oscar Lima no reprezentante husi Igreza mak Reverendu Francisco Vasconcelos.
Artigo prinsipal iha Buletin La’o Hamutuk Marsu 2007 kona ba Fundu Petroleu nian.
Operasaun
Fundu ne’e komesa ona iha Setembru 2005 ho transfere rendementu petroleu nian ne’ebé kolekta ona iha tinan hirak liu ba. Durante 2005 no 2006, laiha osan mak hasai husi Fundu ne’e.
Iha fulan Dezembru tinan 2006, projeitu Bayu-Undan hetan mudansa ba taxa "lukru mina" ne’ebé a'as tebes tamba lukru projeitu ne’e nian, tan ne’e halo TSDA nia receitas aumenta signifikante tebes iha tinan 2007. Transferensia primeiru (transfere ba Governu nia orsamentu servisu) husi fundu ($120,000,000) halo iha loron 21 fulan Marsu 2007, no transferensia dala rua tan ho montante tokon $140.07 ne’ebé halo iha fulan Maiu no Junhu. Maibe, barak husi osan ne’e la gasta, maibe rai deit iha banku no investe husi Governu (la'os iha Fundu Petroleu). Bazea ba relatoriu balansu trimestral husi BPA (bele hetan iha www.bancocentral.tl/en/balancesheet.asp), Governu nia aset rai iha BPA (la inkluindu fundu Petroleu) aumenta husi tokon $56.1 iha tinan 2006 ba tokon $248.0 iha Junhu 2007.
Durante fulan Outubru 2007, Parlamentu Nasional Timor-Leste pasa Orsamentu Tranzisional ho montante tokon $117 ba fulan ne’en ikus iha kalendariu 2007, inklui tokon $40 ne’ebé transfere husi Fundu Petroleu. Lei Fundu Petroleu, ezizi auditu ida ba Estimatizasaun rendimentu sustentavel nian no konsultasaun ne’ebé hetan konkordansia husi Konselhu Konsultativu Fundu Petroleu (KKFP) atu bele pasa ba orsamento geral. Maibe ida ne’e la hala’o. KKFP hakerek karta ida ba Parlamentu Nasional bazeia ba exclusaun husi prosesu. Orsamentu tomak hetan fundu ho relatoriu Tezoureiru Governo (ne’ebé iha tokon $248 hahú iha periodu fulan ne’en, tokon $119 ne’ebé la gasta obrigatorio husi tinan uluk nian) maibe autoriza tokon $40 ne’ebé hetan transfere husi Fundu Petroleu iha 18 Dezembru 2007. Iha fin de tinan 2007, BPA hetan tokon $182 ba Governu iha ninia relatoriu tezoureiru, maske hetan redusaun too tokon $138 iha fin de Marsu 2008.
Timor Leste troka ona ninia tinan Fiskal ba Tinan Kalendariu nian. Estimatizasaun rendimentu sustentavel ba Orsamentu tinan 2008 mak tokon $294, no planu atu transfere hotu osan hirak ne’e. Hanesan Parlamentu Nasional debate ona orsamentu iha fulan Dezembru 2007, Konselhu Konsultativu Fundu Petroleu nian hakerek Deklarasaun Publiku ida ne’ebé kestiona buat balun husi kalkulasaun ne’e.
Iha Junhu no Julhu 2008, Governo hatoo proposta no Parlamentu Nasional aprova Orsamento Rektifikativo ne’ebé hasae pursentu 126 husi total Orsamento Geral 2008, ne’ebé besik tokon $788.3. Husi ida ne’e, tokon $686.8 mai husi Fundu Petroleu, re-Estimatizasaun Rendimentu Sustentavel hetan tokon $396.1 (bazeia ba asumsaun presu ne’ebé as liu), aumenta ho transferensia seluk, hamutuk tokon $290.7 ne’ebé liu nivel sustentavel nian. Foti osan liu Estimatizasaun Rendimentu Sustentavel nian hetan kritika makaas husi Sosiedade Sivil, FMI, Banku Mundial, Fretilin no Konselhu Konsultativu Fundu Petroleu (KKFP). Iha Novembru 2008, Tribunal Rekursu Timor Leste hasae desizaun katak foti osan liu Estimatizasaun Rendimentu Sustentavel ne`e ilegal no viola prinsipiu no Lei Fundu Petroleu nian.
Laiha prosesu hasae osan husi fundu durante iha fulan ne'en primeiro nian. Durante Julhu too Setembru, tokon $140 maka hetan transferensia, ho tokon $256 tan iha fulan Outubru too Dezembru, uza hotu ESI. Durante trimestral tolu no haat, montante osan iha governu nia tezouru operasaun ne’ebé kaer husi BPA aumenta husi tokon $59 ba tokon $258, indika katak iha deit metade husi transferensia husi Fundu Petroleu mak despensa iha tinan ne’e nia rohan. Balansu iha Fundu Petroleu nian iha tinan 2008 iha $4,196,971,733.
Iha semana ikus fulan Novembru 2008, Konselhu Ministru aprova Orsamentu Jeral Estadu 2009 nian no Parlamentu Nasional aprova iha fulan Janeiro 2009. Estimatizasaun Rendimentu Sustentavel iha Orsamento ida ne’e mak tokon $407.8, no propoin atu gasta hotu hamutuk ho tokon $181.2 adisional husi Fundu Petroleu nian durante 2009. Liga ba atu hetan detailhu oinsa Ministeriu Finansa halo kalkulasaun ba Estimatizasaun Rendimentu Sustentavel nian ba tinan 2009, no komentariu preliminaria Konselhu Konsultativu Fundu Petroleu nian ba Orsamentu Geral, no analiza husi La'o Hamutuk kona ba prudensia no sustentabilidade kalkulasaun Estimatiza Rendementu Sustentabel.
Laiha osan ne’ebé maka hasai husi Fundu Petróleu iha trimestral dahuluk 2009, maske osan tokon $200 transfere ona iha trimestral daruak. Balansu iha fulan Marsu 2009, haleno depositu no retornu tuun iha investimentu, maka $4,750,080,475. Haree bá iha rendementu ida bé tuun ne’e, balansu iha fulan Juñu 2009 sa’e oi-toan de’it, ba $4,901,524,889. Durante fulan neen dahuluk tinan 2009, returnu liquidu ba fundu nia investimentu (hafoin konsideira evaluasaun markadu) ne’e negativu.
Relatoriu
BPA tenke publika relatoriu kona-ba Fundu Petroleu nian loron 40 depois iha fim de kada fulan tolu (kada quarter). BPA mos hatoo komunikadu impressa kada fulan tolu nian. La'o Hamutuk hakerek komentariu kona-ba Relatoriu iha ami nia Buletin Dezembru 2005 no publika ho artigu ne’ebé komprehensivu liu kona-ba Fundu iha Buletin fulan Marsu 2007. Buletin fulan Novembru 2008 mos diskusi relasaun Fundu Petroleu no Orsamentu Estadu. LH mos halo Programa Radio Igualidade kona ba Fundu Petroleu iha fulan Marsu 2009.
No.Fo saiPeriuduRelatoriu Imprensa16
14 Aug 2009
Mar-Jun 2009RelatoriuKomunikadu158 Mai 2009Jan-Mar 2009RelatoriuKomunikadu Aug 2009Jan-Des 2008Relatoriu Anual 2008 149 Fev 2009Sep-Des 2008RelatoriuKomunikadu137 Nov 2008Jun-Sep 2008RelatoriuKomunikadu128 Jul 2008Apr-Jun 2008RelatoriuKomunikadu118 Mai 2008Jan-Mar 2008RelatoriuKomunikadu Junhu 2008Jun-Des 2007Relatoriu Anual 2H07
(Port, 2 MB) 108 Feb 2008Sep-Des 2007RelatoriuKomunikadu99 Nov 2007Jul-Sep 2007RelatoriuKomunikadu Jan 2008Jul 06-Jun 07Relatoriu Anual (Eng) 89 Aug 2007Apr-Jun 2007RelatoriuKomunikadu78 Mai 2007Jan-Mar 2007RelatoriuKomunikadu65 Fev 2007Sep-Des 2006RelatoriuKomunikadu59 Nov 2006Jul-Sep 2006RelatoriuKomunikadu Junhu 2007Sep 05-Jun 06Relatoriu Anual 2005-6
(Port., 3 MB) 44 Aug 2006Apr-Jun 2006RelatoriuKomunikadu35 Mai 2006Jan-Mar 2006RelatoriuKomunikadu26 Fev 2006Oct-Des 2005RelatoriuKomunikadu18 Nov 2005Sep 2005Relatoriu Komunikadu




Rendimentu petroleu barak mak Timor-Leste hetan agora mai husi Bayu-Undan iha Area Conjuntu Petroleu ne’ebé estabelese husi Tratadu Tasi Timor. Area ida ne'e kontrola husi Autoridade Petroleu Nasional (eis-Timor Sea Designated Authority) ne’ebé publika rendimentu kada fulan no informasaun seluk tan iha http://www.anp-tl.org/pwyp.html. Relatoriu trimestral husi BPA tau hamutuk rendimentu ba Fundu Petroleu hanesan “Reseita husi selu taxa nian”, inklui pagamentu hirak ne’ebé husi ANP/TSDA nune’e mos ho pagamentu diretamente husi kompanha sira ba governu RDTL.
Iha loron 25 Juñu 2009, Banku Sentrál (BPA) no Ministériu Finansa fó sai (iha Ingles mós) katak Banku Pagamentu/Settlement Internasionál (BIS) iha Zeneva hetan ona responsabilidade atu jére investimentu osan biliaun $1 husi maizumenus osan biliaun $5 iha Fundu Pertróleu no biliaun ida haruka tiha ona ba sira. Ministériu Finansa no BPA hateten ona ba BIS atu investe 80% husi osan biliaun ida ne’e ba iha titulu governu E.U.A, nomós investe 20% iha titulu governu no moeda husi nasaun sira seluk, hanesan Austrália, Japaun, Euro no Pounds Sterling. Detaillu liu-tan deskreve iha Anexu 1 husi Akordu Manajementu foun no koalia mós iha Relatóriu Trimestral husi fulan Juñu 2009.