Selasa, 29 September 2009

Fundu Petroleu Timor Leste

Fundu Petroleu Timor Leste
September 2005 - August 2009

Estabelesimento
Iha Outubru 2004, Ministeriu Planu no Finansas halo konsultasaun publiku kona-ba konseitu atu estabelese Fundu Petroleu ida ba Timor Leste, ne’ebé sei simu rendimentu husi petroleu no maneja fundu ne’e iha dalan ne’ebé sustentavel. Husi Janeiru too Junhu 2005, Governu no Parlamentu Nasional Timor-Leste halo konsultasaun no audensia publiku kona-ba Lei Fundo Petroleu (Pt), ne’ebé pasa ho votus tomak iha Julhu 2005.
Authoridade Bankaria no Pagamentu (BPA) Timor-Leste ne’ebé sei administra Fundu Petroleu, asina Akordu Manajementu Operasional (Pt) ho Ministeriu Planu no Finansas iha Julhu. BPA publika esplikasuan atu oinsa Fundu ne’e opera iha ninia Boletim Economicu iha fulan hanesan. Orgaun rua asina Akordu Manajementu foun iha fulan Junhu 2009.
Governu anunsia estabelesimentu Fundu Petroleu iha loron 22 fulan Setembru 2005.
Sosiedade Civil hili ninia representante ba Konselhu Konsultativu Fundu Petroleu iha fulan Fevereiru 2006, maibe KKFP la hala’o servisu to iha fim tinan 2006. Membru KKFP, hili bazea deit ba Lei Fundu Petroleu nian, inkluindu eis Primeiru Ministru Mari Alkatiri, reprezentate Sosiedade Civil Thomas Freitas (Luta Hamutuk), Maria Dias (Rede Feto), Parlamentu Nasional nomeia Antero Bendito no Nuno Rodrigues, Presidente Republika hili Fransisco da Costa Monteiro no Aurelio Guterres (nomeia husi Presidente Parlamentu Lu-Olo), reprezentante seitor privadu (comersio) Oscar Lima no reprezentante husi Igreza mak Reverendu Francisco Vasconcelos.
Artigo prinsipal iha Buletin La’o Hamutuk Marsu 2007 kona ba Fundu Petroleu nian.
Operasaun
Fundu ne’e komesa ona iha Setembru 2005 ho transfere rendementu petroleu nian ne’ebé kolekta ona iha tinan hirak liu ba. Durante 2005 no 2006, laiha osan mak hasai husi Fundu ne’e.
Iha fulan Dezembru tinan 2006, projeitu Bayu-Undan hetan mudansa ba taxa "lukru mina" ne’ebé a'as tebes tamba lukru projeitu ne’e nian, tan ne’e halo TSDA nia receitas aumenta signifikante tebes iha tinan 2007. Transferensia primeiru (transfere ba Governu nia orsamentu servisu) husi fundu ($120,000,000) halo iha loron 21 fulan Marsu 2007, no transferensia dala rua tan ho montante tokon $140.07 ne’ebé halo iha fulan Maiu no Junhu. Maibe, barak husi osan ne’e la gasta, maibe rai deit iha banku no investe husi Governu (la'os iha Fundu Petroleu). Bazea ba relatoriu balansu trimestral husi BPA (bele hetan iha www.bancocentral.tl/en/balancesheet.asp), Governu nia aset rai iha BPA (la inkluindu fundu Petroleu) aumenta husi tokon $56.1 iha tinan 2006 ba tokon $248.0 iha Junhu 2007.
Durante fulan Outubru 2007, Parlamentu Nasional Timor-Leste pasa Orsamentu Tranzisional ho montante tokon $117 ba fulan ne’en ikus iha kalendariu 2007, inklui tokon $40 ne’ebé transfere husi Fundu Petroleu. Lei Fundu Petroleu, ezizi auditu ida ba Estimatizasaun rendimentu sustentavel nian no konsultasaun ne’ebé hetan konkordansia husi Konselhu Konsultativu Fundu Petroleu (KKFP) atu bele pasa ba orsamento geral. Maibe ida ne’e la hala’o. KKFP hakerek karta ida ba Parlamentu Nasional bazeia ba exclusaun husi prosesu. Orsamentu tomak hetan fundu ho relatoriu Tezoureiru Governo (ne’ebé iha tokon $248 hahú iha periodu fulan ne’en, tokon $119 ne’ebé la gasta obrigatorio husi tinan uluk nian) maibe autoriza tokon $40 ne’ebé hetan transfere husi Fundu Petroleu iha 18 Dezembru 2007. Iha fin de tinan 2007, BPA hetan tokon $182 ba Governu iha ninia relatoriu tezoureiru, maske hetan redusaun too tokon $138 iha fin de Marsu 2008.
Timor Leste troka ona ninia tinan Fiskal ba Tinan Kalendariu nian. Estimatizasaun rendimentu sustentavel ba Orsamentu tinan 2008 mak tokon $294, no planu atu transfere hotu osan hirak ne’e. Hanesan Parlamentu Nasional debate ona orsamentu iha fulan Dezembru 2007, Konselhu Konsultativu Fundu Petroleu nian hakerek Deklarasaun Publiku ida ne’ebé kestiona buat balun husi kalkulasaun ne’e.
Iha Junhu no Julhu 2008, Governo hatoo proposta no Parlamentu Nasional aprova Orsamento Rektifikativo ne’ebé hasae pursentu 126 husi total Orsamento Geral 2008, ne’ebé besik tokon $788.3. Husi ida ne’e, tokon $686.8 mai husi Fundu Petroleu, re-Estimatizasaun Rendimentu Sustentavel hetan tokon $396.1 (bazeia ba asumsaun presu ne’ebé as liu), aumenta ho transferensia seluk, hamutuk tokon $290.7 ne’ebé liu nivel sustentavel nian. Foti osan liu Estimatizasaun Rendimentu Sustentavel nian hetan kritika makaas husi Sosiedade Sivil, FMI, Banku Mundial, Fretilin no Konselhu Konsultativu Fundu Petroleu (KKFP). Iha Novembru 2008, Tribunal Rekursu Timor Leste hasae desizaun katak foti osan liu Estimatizasaun Rendimentu Sustentavel ne`e ilegal no viola prinsipiu no Lei Fundu Petroleu nian.
Laiha prosesu hasae osan husi fundu durante iha fulan ne'en primeiro nian. Durante Julhu too Setembru, tokon $140 maka hetan transferensia, ho tokon $256 tan iha fulan Outubru too Dezembru, uza hotu ESI. Durante trimestral tolu no haat, montante osan iha governu nia tezouru operasaun ne’ebé kaer husi BPA aumenta husi tokon $59 ba tokon $258, indika katak iha deit metade husi transferensia husi Fundu Petroleu mak despensa iha tinan ne’e nia rohan. Balansu iha Fundu Petroleu nian iha tinan 2008 iha $4,196,971,733.
Iha semana ikus fulan Novembru 2008, Konselhu Ministru aprova Orsamentu Jeral Estadu 2009 nian no Parlamentu Nasional aprova iha fulan Janeiro 2009. Estimatizasaun Rendimentu Sustentavel iha Orsamento ida ne’e mak tokon $407.8, no propoin atu gasta hotu hamutuk ho tokon $181.2 adisional husi Fundu Petroleu nian durante 2009. Liga ba atu hetan detailhu oinsa Ministeriu Finansa halo kalkulasaun ba Estimatizasaun Rendimentu Sustentavel nian ba tinan 2009, no komentariu preliminaria Konselhu Konsultativu Fundu Petroleu nian ba Orsamentu Geral, no analiza husi La'o Hamutuk kona ba prudensia no sustentabilidade kalkulasaun Estimatiza Rendementu Sustentabel.
Laiha osan ne’ebé maka hasai husi Fundu Petróleu iha trimestral dahuluk 2009, maske osan tokon $200 transfere ona iha trimestral daruak. Balansu iha fulan Marsu 2009, haleno depositu no retornu tuun iha investimentu, maka $4,750,080,475. Haree bá iha rendementu ida bé tuun ne’e, balansu iha fulan Juñu 2009 sa’e oi-toan de’it, ba $4,901,524,889. Durante fulan neen dahuluk tinan 2009, returnu liquidu ba fundu nia investimentu (hafoin konsideira evaluasaun markadu) ne’e negativu.
Relatoriu
BPA tenke publika relatoriu kona-ba Fundu Petroleu nian loron 40 depois iha fim de kada fulan tolu (kada quarter). BPA mos hatoo komunikadu impressa kada fulan tolu nian. La'o Hamutuk hakerek komentariu kona-ba Relatoriu iha ami nia Buletin Dezembru 2005 no publika ho artigu ne’ebé komprehensivu liu kona-ba Fundu iha Buletin fulan Marsu 2007. Buletin fulan Novembru 2008 mos diskusi relasaun Fundu Petroleu no Orsamentu Estadu. LH mos halo Programa Radio Igualidade kona ba Fundu Petroleu iha fulan Marsu 2009.
No.Fo saiPeriuduRelatoriu Imprensa16
14 Aug 2009
Mar-Jun 2009RelatoriuKomunikadu158 Mai 2009Jan-Mar 2009RelatoriuKomunikadu Aug 2009Jan-Des 2008Relatoriu Anual 2008 149 Fev 2009Sep-Des 2008RelatoriuKomunikadu137 Nov 2008Jun-Sep 2008RelatoriuKomunikadu128 Jul 2008Apr-Jun 2008RelatoriuKomunikadu118 Mai 2008Jan-Mar 2008RelatoriuKomunikadu Junhu 2008Jun-Des 2007Relatoriu Anual 2H07
(Port, 2 MB) 108 Feb 2008Sep-Des 2007RelatoriuKomunikadu99 Nov 2007Jul-Sep 2007RelatoriuKomunikadu Jan 2008Jul 06-Jun 07Relatoriu Anual (Eng) 89 Aug 2007Apr-Jun 2007RelatoriuKomunikadu78 Mai 2007Jan-Mar 2007RelatoriuKomunikadu65 Fev 2007Sep-Des 2006RelatoriuKomunikadu59 Nov 2006Jul-Sep 2006RelatoriuKomunikadu Junhu 2007Sep 05-Jun 06Relatoriu Anual 2005-6
(Port., 3 MB) 44 Aug 2006Apr-Jun 2006RelatoriuKomunikadu35 Mai 2006Jan-Mar 2006RelatoriuKomunikadu26 Fev 2006Oct-Des 2005RelatoriuKomunikadu18 Nov 2005Sep 2005Relatoriu Komunikadu




Rendimentu petroleu barak mak Timor-Leste hetan agora mai husi Bayu-Undan iha Area Conjuntu Petroleu ne’ebé estabelese husi Tratadu Tasi Timor. Area ida ne'e kontrola husi Autoridade Petroleu Nasional (eis-Timor Sea Designated Authority) ne’ebé publika rendimentu kada fulan no informasaun seluk tan iha http://www.anp-tl.org/pwyp.html. Relatoriu trimestral husi BPA tau hamutuk rendimentu ba Fundu Petroleu hanesan “Reseita husi selu taxa nian”, inklui pagamentu hirak ne’ebé husi ANP/TSDA nune’e mos ho pagamentu diretamente husi kompanha sira ba governu RDTL.
Iha loron 25 Juñu 2009, Banku Sentrál (BPA) no Ministériu Finansa fó sai (iha Ingles mós) katak Banku Pagamentu/Settlement Internasionál (BIS) iha Zeneva hetan ona responsabilidade atu jére investimentu osan biliaun $1 husi maizumenus osan biliaun $5 iha Fundu Pertróleu no biliaun ida haruka tiha ona ba sira. Ministériu Finansa no BPA hateten ona ba BIS atu investe 80% husi osan biliaun ida ne’e ba iha titulu governu E.U.A, nomós investe 20% iha titulu governu no moeda husi nasaun sira seluk, hanesan Austrália, Japaun, Euro no Pounds Sterling. Detaillu liu-tan deskreve iha Anexu 1 husi Akordu Manajementu foun no koalia mós iha Relatóriu Trimestral husi fulan Juñu 2009.

Tidak ada komentar: